Jututaja
“Kui keegi aitaks rulaatori tänavale ja turvaks, see oleks kõige suurem kingitus.”
Jututaja eakas Eduard
“Ma ei ole kahjuks veel vanaisa, aga see tüdruk on nagu lapselaps mulle.“
Jututaja eakas Rein
“Ma vajan seda organisatsiooni, et ennast elusana tunda.”
Jututaja eakas Milvi
Tahad teha vabatahtlikku tööd? Liitu Jututajaga!
Jututaja asutaja Mari-Liis Sööt käis Töötukassa Karjääristuudio taskuhäälingus rääkimas sellest, kas ja miks võiks noored kaaluda vabatahtliku töö tegemist.
Jututaja koolitussarjas räägiti dementsusest, eakatele digioskuste õpetamisest ja grupi juhtimisest
Mais toimus Jututaja kolmeosaline koolituste sari, mille eesmärgiks oli anda noortele teadmisi erinevatel teemadel nagu suhtlemine, koostöö ja grupi juhtimine, suhtlemine dementsusega inimestega, eakatele digipädevuse tutvustamine ja teadmised esmaabist.
Kas sinust võiks saada jututaja?
Jututaja sai loodud selleks, et vähendada eakate üksildust, mis uuringute järgi kasvab üle maailma. Kõigil eakatel ei pruugi olla lapsi või lapselapsi, kellega vestelda või muudmoodi ühiselt aega veeta. Sõprade ja sõbrannade ring võib kõrges eas olla võrdlemisi väike. Siin tulevadki mängu jututajad.
Jututatud eakate arv
Need eakad, kes on kohtunud noortega kas individuaalselt, grupis, silmast-silma või telefoni teel. Seisuga okt. 2021.
Jututanud noorte arv
Arvesse lähevad nii näost-näkku kui telefoni teel toimunud kohtumised. Seisuga okt. 2021.
%
Tähendusrikkam päev
77% Jututaja noortest soovib muuta eaka päeva tähendusrikkamaks. 91% Jututaja noortest soovib vähendada eakate üksildust.
JUTUTAJAL ON AEGA
Meie unistame, et ühiskond võiks olla rõõmsam ja muretum ning et vanemate inimeste kogemus võiks jõuda paremini noore inimeseni ning et keegi ei oleks pikemat aega päris üksi, omaette, natuke nagu unustatud.
Paljud meist on kokku puutunud oma lähedaste vanemate inimestega, kes on lõpuks üksi jäänud. Muster on selline, et rõõmus ja tegus inimene ühtäkki enam ei suhtle, tervis käib alla ning inimesi, kellega suhelda, on üha vähem. Inimene hakkab end tasapisi isoleerima või isoleerub. Lähedastel on nendega valdavalt praktilised asjad ajada, aga niisama jutustada, midagi toredat teha kas pole aega või tahtmist. Aga seda on hirmsasti vaja, sest üksildus tapab nagu suitsetamine. MTÜ Jututaja ja Havas koostöös Eesti elanike hulgas läbi viidud küsitluse (2019) andmetel on 33% inimestest tundnud end viimase nädala jooksul üksildasena.
Üksildus on emotsionaalne isoleeritus ning seda ei peaks segi ajama üksindusega, mis vahel on ka inimeste teadlik valik olla üksinda, samas meie küsitluse järgi käivad need ikkagi käsikäes, sest üksildasemad on need, kes elavad üksi.
Teisest küljest on seda muret nii lihtne lahendada – parim ravim üksilduse vastu on suhtlemine. Suhtlemine ei nõua suuri investeeringuid. Tuleb vaid inimesed omavahel kokku viia. Lahendus on vaid külaskäigu või telefonikõne kaugusel. Jututaja teeb seda.
Jututajal on aega, ta võtab selle ekstra ja sisustab selle just nii nagu suhtluspartnerile kõige enam meeldib. Lisaks sellele, et jututajad tulevad eakaga tema koju aega veetma, käivad jututajad ka hooldekodudes ning suhtlevad telefoni teel.