Jututaja
Jututajad ehk noored seltsilised kodudesse ja hooldekodudesse elavatele eakatele, kellega koos aega veeta.
Jututaja viib noori ja pikema elukogemusega ehk eakaid koos õunapuu otsa jututama ja unistama. Jututaja viib omavahel kokku noored ja vanad, tuues kokku erinevaid põlvkondi ning pakkudes seltsi neile, kes vajavad vestluskaaslast. Jututajad on empaatilised suhtlejad ja missioonitundega koolitatud noored.
Muide, jututajad pakuvad konkurentsi isegi ravimifirmadele, sest üks meie jututatu Heino ütles, et tund aega jututamist on väärt rohkem kui kümme tabletti.
“Kui keegi aitaks rulaatori tänavale ja turvaks, see oleks kõige suurem kingitus.”
Jututaja eakas Eduard
“Ma ei ole kahjuks veel vanaisa, aga see tüdruk on nagu lapselaps mulle.“
Jututaja eakas Rein
“Ma vajan seda organisatsiooni, et ennast elusana tunda.”
Jututaja eakas Milvi
JUTUTAJAD OOTAVAD VILJANDI EAKAID LAUPÄEVAL KOHVIKUSSE
Jututajad ootavad Viljandi eakaid Rohelise Maja Kohvikus sel laupäeval, 18. septembril kell 11. Kohvi ja koogi kõrvale kuulatakse ühiselt noorte esitatavat luulet ja kitarrimuusikat, lahendatakse viktoriini ning jutustatakse maast ja ilmast. Kohvikuhommikul osalemine on eakatele prii.
NOORED KOHTUMISEST VILJANDI EAKATEGA: LÄKSIME HEA TUJUGA, TAGASI TULIME VEEL PAREMAGA
Meie toredad jututajad Triinu ja Liisbeth käisid Viljandi hooldekodu eakatega grupikohtumisel. Palusime neil veidi avada, kuidas kohtumine läks ning milliste mõtetega nad sealt lahkusid.
JUTUTAJA PROJEKTIJUHT LIIS: KÕIGE TÄHTSAM ON IKKAGI INIMENE
Suve alguses liitus Jututajaga uus projektijuht Liis Vahter, kes tegeleb Jututaja noortega. Saame Liisiga lähemalt tuttavaks!
Jututatud eakate arv
Need eakad, kes on kohtunud noortega kas individuaalselt, grupis, silmast-silma või telefoni teel.
Jututanud noorte arv
Arvesse lähevad nii näost-näkku kui telefoni teel toimunud kohtumised.
%
Tähendusrikkam päev
77% Jututaja noortest soovib muuta eaka päeva tähendusrikkamaks. 91% Jututaja noortest soovib vähendada eakate üksildust.
JUTUTAJAL ON AEGA
Meie unistame, et ühiskond võiks olla rõõmsam ja muretum ning et vanemate inimeste kogemus võiks jõuda paremini noore inimeseni ning et keegi ei oleks pikemat aega päris üksi, omaette, natuke nagu unustatud.
Paljud meist on kokku puutunud oma lähedaste vanemate inimestega, kes on lõpuks üksi jäänud. Muster on selline, et rõõmus ja tegus inimene ühtäkki enam ei suhtle, tervis käib alla ning inimesi, kellega suhelda, on üha vähem. Inimene hakkab end tasapisi isoleerima või isoleerub. Lähedastel on nendega valdavalt praktilised asjad ajada, aga niisama jutustada, midagi toredat teha kas pole aega või tahtmist. Aga seda on hirmsasti vaja, sest üksildus tapab nagu suitsetamine. MTÜ Jututaja ja Havas koostöös Eesti elanike hulgas läbi viidud küsitluse (2019) andmetel on 33% inimestest tundnud end viimase nädala jooksul üksildasena.
Üksildus on emotsionaalne isoleeritus ning seda ei peaks segi ajama üksindusega, mis vahel on ka inimeste teadlik valik olla üksinda, samas meie küsitluse järgi käivad need ikkagi käsikäes, sest üksildasemad on need, kes elavad üksi.
Teisest küljest on seda muret nii lihtne lahendada – parim ravim üksilduse vastu on suhtlemine. Suhtlemine ei nõua suuri investeeringuid. Tuleb vaid inimesed omavahel kokku viia. Lahendus on vaid külaskäigu või telefonikõne kaugusel. Jututaja teeb seda.
Jututajal on aega, ta võtab selle ekstra ja sisustab selle just nii nagu suhtluspartnerile kõige enam meeldib. Lisaks sellele, et jututajad tulevad eakaga tema koju aega veetma, käivad jututajad ka hooldekodudes ning suhtlevad telefoni teel.