Head sõbrad!
Jututaja paneb selle aastaga oma tegevusele punkti. Vaagisime põhjalikult, otsisime jätkajaid, ülevõtjaid ja abijõudu, ent siis otsustasime joone alla tõmmata. Praegused jututamised jätkuvad nii, nagu jututaja ja jututatava vahel on kokku lepitud. Meie aga enam jututamist ei paku.
Peaaegu viis aastat tagasi alustasime kolmekesi – Mari-Liis, Katre ja Anu – Eestis tänini ainulaadse ideega leevendada eakate üksildust noortega suhtlemise kaudu. Võtsime eeskuju Norrastning käisime ka Hollandis ise ninapidi uurimas koos Pihlakodu ja Õhtulehega, kuidas see välja näeb, kui noored ja eakad elavad koos. Sest sinna suunda võiks Eesti ka liikuda, eriti kui see teeb ühiskonna tervemaks ja õnnelikumaks. Loodame, et Pihlakodu, Jututaja vägev ja toetav partner, teeb selle ära, nagu nad on vihjanud ;). Teiste riikide kogemus on julgustav. Eks ka Eestis on viimastel aastatel üha enam kuulda hääli, kuidas vanemas eas elu võimalikult õnnelik ja rõõmus püsiks. Sellest vaatevinklist vaadates võime rahulikult Jututaja ukse kinni panna ja tunda rahulolu sellest, mille oleme möödunud peaaegu 5 aastaga ühiskonnas õhku visanud ja ära teinud.
Ester Kose hooldekodus 
Suvine jututamine Tapa Pihlakodus Sigridi ja Mirjamiga 
Meie imeline Hugo Viljandis Rohelise maja Pood-Kohvikus kohvikus 
Viljandi prouad me Hugo kitarrimängule aplodeerimas
Me jõudsime oma peaaegu viie tegutsemisaasta jooksul vähemalt 400 eakani, meiega koos tegutses peaaegu 200 noort. Oleme neile kõigile väga tänulikud. Nagu oleme tänulikud NULAle, kes meile tuule tiibadesse andis, kes meisse uskus. See on meid kandnud.
Usume, et istutasime vägeva seemne ja see idaneb. Tekkinud on uus arusaam sellest, mis on üksildus (okei, anname osa aust ka koroonale) ja kuidas seda saab leevendada (jututamine muutus selle sünonüümiks). Küsisime Eesti elanike käest ja saime teada, et Eestis tunneb end sageli üskildasena kolmandik inimestest. Tüüpiline jututatav oli meil 80ndates Tallinna naine, aga jõudsime ka Tartusse, Viljandisse, Mõdrikule, Lähtesse ja mujalegi. Alguses pidime seletama, miks on vaja inimesi kuulata, nüüd saame iga nädal mõne koostööpakkumise, millele oma tegevuse lõpetamise tõttu peame väga raske südamega ära ütlema. Vajadus kasvab: inimesed tahavad, et nende lähedastega suheldaks. Küllap tärkame kuskil veidi teisel kujul.
Oleme kolmekesi panustanud vabatahtlikena kõik need aastad oma muude kohustuste kõrvalt suure rõõmuga, et Eesti eakad saaksid elada väärikalt ja rõõmuga. Tänu NULAle, ACF-le, annetustele, Tallinna ja Viljandi linnale saime palgata abiks noorte ja eakate jututamisi korraldama Maarja-Liisi, Kerti, Kreete, Ederi, Saale ja veel teised. Oleme neile tänulikud, sest nendeta poleks saanud Jututaja toimida. Aitäh kõigile teistele toredatele koostööpartneritele, toetajatele, sõpradele, jututajatele ja jututatavatele!
Värvikas proua Kadriorus asuvast eakate kooskäimiskohast (VENÜ) 
Jõulude tähistamine VENÜs 
Eduard ja Gerda-Liis 
Nii arvasid meie jututajad
Eraldi ekstra suur-suur tänu läheb annetajatele! Tänu teile kogunes Jututaja tegutsemisaastate jooksul meile ligi 30 000 eurot. See võimaldas meil palju lihtsamalt ja kergema südamega oma tööd teha, sest andis meile projektide jaoks vajaliku omafinantseeringu ning tagas meile omajagu kindlust, mida projektitaotlusega ei ole. Jututaja rahastus sõltus meie projektikirjutamise oskusest ja annetustest. Järelejäänud annetustega oleme otsustanud hoogu juurde anda ülivajalikku ning mõjusat tööd tegevale MTÜle Peaasjad.
Suur tänu veelkord kõigile toetajatele, kaasaelajatele, -mõtlejatele! Pidage meeles meie ühe jututatava retsepti, et tund suhtlust on parem kui 10 tabletti! Ilusat advendiaega!