Varasemat traditsiooni järgides valisime tragide ja väga tragide jututajate seast taas kõige-kõige silmapaistvamad jututajad. Seekord lisaks ka aastate jututaja, keda iseloomustab aastatepikkune järjepidevus, milelga ta teistele jututajatele eeskujuks on.
Aasta 2022 jututajaid oli sel korral suisa kolm
HUGO jututab Elviga, kes on ligi 90-aastane ning seega üle elanud sõjaaja, millest on tal palju jagamistväärt mälestusi. Elvi on omal ajal töötanud poistekoolis ning bibliograafina ja on palju lugenud. Niiet jututeemasid jagub neil kahel nii jalutamisajaks kui ka muidu. Hugo jututab Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiõpingute kõrvalt.
ELINA jututab parasjagu 99-aastase Eviga, kes tervise tõttu kodust välja liikuda ei saa. Võib vaid ette kujutada seda õnne ja rõõmu, mida ta tunneb Elinast. Nende jututeemad kulgevad üksteise lapsepõlvest ja kooliajast surmani välja. Elinal on armas komme – kui ta peab eksampiperioodil keskenduma õpingutele ning jututamisse tekib paus, siis ta helistab, et ta varsti juba tuleb. Nii on kauge lähedal. Elina jututab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õpingute kõrvalt.
SIGRID on praegu jututamisest eemal, kuid varem käis ta jututamas Tapa Pihlakodu hooldekodus mitme eakaga nii individuaalselt kui viis läbi ka grupijututamisi. Sigrid tunnistas hiljuti, et tal on tänu jututamistele vanemaealistest arusaam täielikult muutunud ja nendega suhtlemine on nüüd hoopis pingevabam kui varem.
“Mul on super hea meel, et ma üldse teie sekka sattusin,” rääkis ta.
Sigrid kais jututamas Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi ehk Mõdriku kooli õpingute kõrvalt, ja on hetkel beebiga kodune.-
Aastate vältel järjepideva jututamisega eeskujuks olemine tõi tunnustuse Johanna Hansingule
JOHANNA jututab Kristaga. Krista on töötanud müüjana ja talle pakuvad huvi loodus ja loomad. Kui üldiselt jututavad Johanna ja Krista pika vahemaa tagant telefonitsi, siis hiljuti võttis Johanna kätte ja sõitis rongiga Tartust Tallinnasse Kristale külla. Krista oli samuti külaskäigu üle õnnelik ja jäi uut kohtumist ootama. Johannat köidavad lugemine, tantsimine ja matkamine ning jututab ta töö kõrvalt.
“Nüüd on mul reedeti telefoni teel rääkides silme ees ka nägu, ma tean kellega ma päriselt räägin,” rõõmustab Johanna.
Johannast ja jututamisest saab lugeda lähemalt 2020. aastal Eesti Päevalehes ilmunud loost “Noored helistavad võõrastele eakatele, et nende üksildust leevendada”
