Milline on olukord eakatevastase väärkohtlemisega Eestis täna? Kui palju on vägivalla all kannatavaid eakaid?
Anne Klaar: „Mulle teadaolevalt ei ole Eestis läbi viidud laiapõhjalist uuringut, millele põhinedes saame tuua välja täpse statistika, kui paljud eakad Eestis väärkohtlemist on kogevad. Saame jätkuvalt tugineda välismaal läbi viidud uuringutele.
Teiste riikide statistikas ja uuringutes on toodud välja, et umbes 2,6% eakatest tunnistab, et on kaheteist kuu jooksul kogenud väärkohtlemist pereliikme, sõbra või hooldustöötaja poolt. Eesti kontekstis tähendaks see, et umbes 850 eakat kogeb väärkohtlemist aastas. Samas peame ka arvestama, et Eesti kultuuriruum ning ajalugu on erinev Euroopa riikidest, seetõttu meie statistika võib olla erinev.
Mulle tundub, et ühiskonnas on paranenud eakate väärkohtlemise märkamine. Paranenud on asutuste vaheline koostöö ning väärkohtlemise kahtlustest on teavitanud ka eakate naabrid, lähedased.“
Miks eakatevastane vägivald üldse eksisteerib, mis seda põhjustab ühiskonnas?
A.K.: „Eakate väärkohtlemisel on mitmeid erinevaid põhjuseid alates ebapiisavatest hooldusoskustest, lõpetades vägivallatseja tahtlikust soovist põhjustada endast nõrgemale kannatusi ning omada võimu eaka üle.
Mitmete eakate väärkohtlemise juhtumite puhul on selgunud, et väärkohtlemine on toime pandud teadmatusest või mitte tahtlikult. Suure hoolduskoormusega eakat on ilma toeta ning abita keeruline hooldada ning hooldaja on ülekoormatud. Eestis nimetatakse sellist põlvkonda võileivapõlvkonnaks – need on enamjaolt keskealised inimesed, kellel on kohustus hoolitseda nii oma alaealiste laste ja/või õppivate noorukite eest, kui ka hooldada abivajavaid eakaid vanemaid. Sellisel juhul on äärmiselt tähtis anda oma olukorrast teada kohalikule omavalitsusele ning paluda abi.
Teisena võib vägivaldsuse põhjusena tuua välja täiskasvanud lapse sõltuvuse erinevatest ainetest, mis vägivaldsete hoiakutega koosmõjus võib põhjustada palju kannatusi eakale – sellised juhtumid jõuavad ka kõige sagedamini ametkondade vaatevälja. Sarnastes juhtumites on aga eakas tihti sõltuv vägivallatsejast ning seetõttu eakas ei teata väärkohtlemisest.
Mõningatel juhtudel on eakas kannatanu kogenud vägivalda aastakümneid ning vägivald partneri poolt on alanud suhte varajases alguses ning on põhjustatud enamasti vägivallatseja soovist partner endale allutada.
Seega väärkohtlemisel pole ühte selget põhjust, need on tihti keerulised ja/või varjatud.“
Mis on peamine, mida riik ja kodanikud ühiselt või kumbki eraldi saavad ja peavad tegema, et eakatevastast vägivalda märgatavalt vähendada Eestis?
A.K.: „Kodanikena saame eelkõige märgata ning tunda huvi, kuidas läheb eakal lähedasel või tuttaval. Märgates vägivallamärke või hooletusse jätmist, saame teha samme nende aitamiseks – vestelda eakaga, teavitada kohalikku omavalitsust või politseid. Sobiva sekkumisviisi leidmiseks on võimalik helistada ka sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile 116 006.
Eakad inimesed oma kõrge vanuse või halvenenud tervise tõttu ei pruugi saada ise abi paluda. Vanematel inimestel võib olla keeruline oma elutingimusi, hooldusteenuste kvaliteeti või vägivalla lõpetamist mõjutada.
Riigi ja omavalitsuste poolt on vajalik eakate hooldajatele pakkuda tuge ning koolitusi, kuna eakate eest hoolitsemine võib põhjustada suurt vaimset stressi. Hetkel on hoolduskohustusega eakate lähedased jäetud sageli omapead.“
—
Soovime omalt poolt kaasa aidata sellele, et eakatevastast väärkohtlemist oleks kergem ära tunda. Meil on plaanis luua selleteemaline õppevideo. Kui tahad meid toetada, leia meid Hooandjast ja anna projektile väike tõuge!